See on esimene põhjalikum eestikeelne käsitlus astilbe perekonna liikidest ja sagedamini kasvatatavatest sortidest. Autoritel on pikaaegsed praktilised kogemused astilbede kasvatamisel ja sobivuse uurimisel Eesti oludes. Mitmekesine, vormirohke, paljude kasutusaladega ja Eesti talvedele vastupidav astilbe vääris juba ammu omaette raamatut. Nüüd on see tänuväärne töö kaante vahele saanud ja pakub avastamist, põnevust ja õpetussõnu, kuidas aeda, haljasala või rõdukasti astilbedega elavdada. Autorid jagavad lugejaga huvitavaid ideid, mõtteid ja kogemusi, kuidas astilbede õieilust kogu suve jooksul rõõmu tunda, milliseid sorte valida, kuidas astilbesid kuivatada, konteineris ja mujal kasvatada ning mitmesuguseid kavalusi astilbedega hakkamasaamiseks.

Raamatus antakse ka ülevaade astilbesortide ajaloost, tähtsamatest aretajatest ja aretusmaadest. Esmakordselt käsitletakse raamatus liike, keda Eestis vähe tuntakse või kes alles raamatu kirjutamise ajal eestikeelse nimetuse said. Astilbe perekonna süstemaatika on üsna keeruline ja taimede välise sarnasuse tõttu ei ole looduslike liikide määramine igaühele jõukohane. Eesti keeles pole seni liikide määramiseks määramistabeleid ja liikide kirjeldused on pigem napisõnalised. Lõpuks ometi on täidetud lünk ja puudujääk eestikeelses kirjasõnas ja kauaoodatud astilberaamat on ilmavalgust näinud.

 

Urmas Laansoo, botaanik

​

See põhjalik raamat astilbedest avab lillede ilu ja praktilise kasutamise maailma. Tutvustades erinevaid sorte ja nende kasvutingimusi, on see nii algajatele kui ka kogenud aednikele suurepärane teadmiste allikas. Lisaks kasvatamise ja hooldamise nõuannetele pakub raamat ülevaadet astilbede mitmekülgsest kasutamisest aias, lõikelillena ning meditsiinis. Soovitan lugeda kõigil, kes astilbede kohta rohkem teada soovivad.

 

Maria Palusalu, aiakujundaja, raamatu "Naadimetsast Paradiisiks" autor

​

Aiakujunduses kasutatavaid taimi on palju, enamasti käsitletakse päikesepaistelisele kasvukohale sobivaid liike. Astilbe aga ilmestab just kõige keerulisemaid aiaosi – varjuala või põhjasuunda, kus häid õitsejaid napib. Loodan, et see raamat on nõuga abiks seni teenimatult vähe kasutatud taime populaarsuse tõusule.

​

Ingrid Sembach-Hõbemägi, aednik ja maastikuarhitekt

​